Taju

Taju nõrkuse mõju õppimisele

Individuaalne jõukohastamine on vajalik kõikides õppeainetes järgmistest tunnustest
lähtuvalt.
Lugemine ja kirjutamine:
 lähedase kirjapildiga tähtede segistamine;
 lähedase kõla või kirjapildiga sõnade ja lausete segistamine;
 lausete ja tekstide ebamäärane mõistmine, kirjelduste ja jutustuste ebatäpsus;
 ajalist järjestust nõudvate kirjelduste (sh katsete kirjeldused) mõistmine ja
koostamine.
 matemaatilised oskused:
 lähedase kirjapildiga numbrite segistamine;
 mõõtude ja mõõtühikute segistamine, suuruste tajumise probleemid;
 jooniste, diagrammide mõistmine ja koostamine; kaartide lugemine, ajatelje
koostamine ja kasutamine;
 kirjaliku või suulise korralduste alusel joonistamine ja joonestamine, plaanide
koostamine.

Soovitatavaid võtteid individuaalseks arendustööks
1. Taju arendamist soodustava teabe esitamine kolmel viisil:
 visuaalselt (näitlikud vahendid);
 verbaalselt (suulised esitlused, ettekanded, kirjeldamised, häälega
rääkimine, ümbersõnastamine, jutustamine, oma sõnadega selgitamine);
 kehaliselt (liikumismängud).
2. Lapse töömälu piiratusega arvestamine: on vaja jälgida, et esitatav materjal ei oleks
õpilasele liigselt mahukas.
3. Tööjuhendite sõnastamine ja esitamine lühidalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt.
4. Arvutiõpetuses korraga mitmetele tajudele suunatud tarkvara eelistamine.

Ruumi ja ajataju arendamine:
 Ruumi- ja ajasuhetes orienteerumine, suhete sõnastamine.
 Orienteerumismängud ruumis, hoones, maastikul. Plaani ja kaardi lugemine ja
kasutamine. Plaanide koostamine.
 Kolmemõõtmelisuse (sügavus, kaugus, ruumilisus, mahulisus) kujutamine
kahemõõtmelisel pinnal.
 Aja tunnetamine, ajasuhetes orienteerumise arendamine (stopperiga aja mõõtmine,
ajaühiku tunnetamine). Loodusvaatluste seostamine aastaaegade, kuu, kuupäeva,
nädalapäeva, kellaajaga. Ajatelg. Ajateljele kantu mõistmine, ajatelje täiendamine.
 Liikumismängude korraldamine, kus vaja mõista ja kasutada koha- ning ajasuhteid
väljendavaid sõnu (parem-vasak, all-üleval, enne, pärast jne).
 Mitmeosaliste tööjuhendite mõistmise ja täitmise suunamine (näit. Puuduta vasaku
käega paremat kõrva. Võta vasakult poolt teiselt riiulilt sinine klots ja pane see
keskmise akna lauale. Enne kolmandat tundi küsi huvijuhilt kunstiringi toimumise
ajad. jne).
 Piltide, skeemide, diagrammide jne joonistamine kirjaliku või suulise korralduse
alusel.
 Nuputamisülesanded, mis põhinevad kujunditel, mida tuleb millegagi sobitada,
mõttes pöörata.
Osa ja terviku tajumine:
 Esemete, kujundite ja piltide äratundmine ning võrdlemine.
 Terviku koostamine osadest (näit. pusle või osadeks lõigatud postkaart).
 Legodega ehitamine jooniste või kujundite järgi.
 Terviku äratundmine mõne tunnuse alusel. 
Tunnuste ja osade järjestamine (sh ajaline järjestamine).
 Pinnalaotuse loomine ja sellest terviku kokkupanemine (karp, pakend, makett).

Nägemistaju arendamine:
 Esemete, kujundite, piltide äratundmine ja võrdlemine.
 Erinevuste ja sarnasuste leidmine piltidel (näit. ülesanded ”Leia 5 erinevust!” jne).
 Sõnade eristamine kirjapildi alusel. Pildi ja kirjelduse sobitamine.
 Numbrite, tähtede leidmine juhuslikus järjekorras esitatud reast või arvutabelist.
 Joone pikkuse hindamine. Mõõtmine. Mõõtude võrdlemine.
 Joonistamine ja kirjutamine kontuuride ja eeskuju alusel.
 Peitepiltidelt esemete, olendite, kujutiste leidmine.

Kuulmistaju arendamine:
 Rütmide järelkordamine ja eristamine.
 Eri häälte (olme-, loodushääled jne) eristamine, suuna määramine, matkimine.
 Lähedase kõlaga sõnade eristamine kuulmise alusel.
 Telefonimäng ainespetsiifilisi sõnu kasutades.
 Suuliselt esitatud korralduste (sh mitmeosalised) täpse täitmise harjutamine.
 Piltide joonistamine, skeemide koostamine suuliselt esitatud teabe (sh teksti) alusel.

Kompimistaju arendamine:
 Esemete ja objektide äratundmine kompimise teel (näit. kompimismäng ”Mis on
kotis?“ jne).
 Käelises tegevuses erinevate materjalide kasutamine (voolimissavi, plastiliin,
näpuvärvid, tekstiil, plastik jne).

Liigutustaju arendamine:
 Koordinatsiooniharjutused.
 Täpsusvisked ja osavusmängud (keks, pallimängud, noolemäng).
 Ronimine, turnimine.

Maitse ja lõhnataju arendamine:
 Eri lõhnade äratundmine, lõhnade seostamine konkreetse eseme või nähtusega.
Aistingu sõnastamine.
 Eri maitsete äratundmine, sõnastamine. Maitsete eristamine.

(“Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid individuaalseks arendustööks.” 2013, Erg, L., Kontor, A.)