Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine

Ilmunud on uus raamat õpetajatele, eripedagoogidele, lapsevanematele, tudengitele.

See mahukas õpik-käsiraamat on koostatud nelja aasta jooksul (2021– 2024) ning sellesse on panustanud kokku 56 inimest. Peale eripedagoogide on autorite ja ekspertide hulgas psühholooge, logopeede, sotsiaalpedagooge, arste jt; koostööd tegid seejuures õppejõud ja praktikud üle Eesti. Koon- datud on teadus- ja tõenduspõhine teave selle kohta, mida tähendab olla erivajadustega õppija ning kuidas teda saab õpetada/toetada alusharidusest kutseõppeni Eesti haridussüsteemis. Lisaks sisulisele teabele, mida õpik kompaktselt pakub, oli ülesanne ühtlustada ja edendada eestikeelset erialast terminoloogiat. Lugejal tuleb arvestada, et õpikus oli võimalik kajastada olukorda Eestis kuni 2024. aasta alguseni. Näiteks on parajasti kavandamis- järgus muudatused alushariduses (lapsehoidude ja lasteaedade ühendamine) ning rehabilitatsioonivaldkonnas (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse lõpeta- mine), toimumas üleminek eestikeelsele õppele ja pikemale koolikohustusele (õppimise aja pikendamine kuni 18. eluaastani). Kõik need mõjutavad ka eripedagoogide tööd. 

Peamine sihtrühm, kellele autorid ja toimetajad õpikut koostades mõtle- sid, on eripedagoogikat õppivad üliõpilased Tartus ja Tallinnas. Eestikeelne käsiraamat aitab täiendada ka töötavate eripedagoogide teadmisi, iseäranis neil teemadel, millega igapäevases tööelus on kokkupuudet vähem. Kolmas sihtrühm on siduserialade (pedagoogika, psühholoogia, logopeedia jt) esin- dajad, kelle jaoks aitab õpik avada seda, mida eripedagoogidelt tasub eriala- töös oodata ning kus on võimalikud koostöökohad erivajadustega õppijate puhul. Loodetavasti jääb õpik silma ka lapsevanematele, kes kasvatavad eri- vajadustega lapsi, ja õpetamisest huvitatud noortele, kes mõtlevad, millist eriala ülikoolis valida.

Raamat on väljaantud ka paberkandjal. Leiab seda TÜ kirjastusest. Veebiversiooniga saate tutvuda siin.