Lugemine ja kirjutamine on tähtsad tegevused ka tänapäeval, arvutiajastul. Kuid 5-10% maailma maade elanikest kannatab mõnedel hinnangutel düsleksia all: neil võib olla raske sõnu ja tähti täpselt kokku lugeda või vigadeta kirja panna. Üldise intelligentsustasemega ei paista düsleksia seotud olevat.
Rahvusvaheline teadlasrühm on nüüd senisest selgemini välja uurinud, milliste geenidega võiks düsleksia seotud olla.
Heyley Mountford Šotimaalt Edinburghi Ülikoolist ja ta kolleegid kallasid kokku kahe varem tehtud suuruuringu tulemused ja analüüsisid neid ühtses vaates.
Nad kirjutavad ajakirjas Translational Psychiatry, et neil õnnestus leida 80 genoomipiirkonda, millel ilmnes puutumus düsleksiasse.
Neist 36 piirkonda ei peetud varem düsleksiaga oluliselt seotuks, viimastest omakorda 13 ei oldud varem üldse osatud düsleksiaga seostada.
See tähendab, et teadlastel on nüüd düsleksia ja geenivariantide seostest märksa laiem pilt ees kui seni.
Düsleksia teatakse ammu olevat suurel määral päritav omadus, nüüd on see pärilikkuse mehhanism paremini nähtav.
Autorid peavad oma tööd tähtsaks ka näiteks autismi või aktiivsus- ja tähelepanuhäirega tegelevate geeniuuringute taustal, millega on tänaseni hoopis rohkem tegeldud.
Kahe algse uuringu peale kokku hõlmas Mountfordi ja ta kaaslaste koonduuring enam kui miljoni inimese andmed.
Analüüsiks kasutasid teadlased meetodit, mis lasi vaadelda geenivariantide seoseid korraga mitme üksteisega lähedase näitajaga, näiteks lugemisosavuse ja düsleksiadiagnoosi olemasoluga; see aitas päevavalgele tuua rohkem geeniseoseid kui näitajate ühekaupa käsitlemine.
Vanemast ajast pärit geeniandmete kõrvutamisel tänapäevastega ei tuvastanud teadlased, et evolutsioon oleks düsleksiaga seotud geene viimase 15 tuhande aasta jooksul kas soosinud või tõrjunud, vähemalt mitte põhjapoolsemas Euroopas, kust andmeid oli ammutatud.
Edasi kavatsevad Mountford ja kolleegid uurida, kuidas võivad düsleksiaga seonduvad geenid olla seotud ka muude vaimuavaldustega ja kuidas võivad kujundada inimese elukaart: haridust, tööelu ja tervist.
Refereeritud: Vikerraadio, Teadusuudis 22.09.25