Esimesse klassi astuva lapse oskuste hindamiseks on loomisel hindamisvahend, mida saab kasutama hakata 2023. aasta sügisel.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) järgi peaks laps enne kooli olema omandanud esmase kirja- ja arvutamisoskuse. Kas laste tegelikud oskused vastavad õppekavas nõutule? Kui suurel osal lastest jääb vajalikest oskustest puudu, mistõttu nad vajavad kooli alguses lisatuge? Püüame neile küsimustele järgnevas artiklis vastata, toetudes andmetele, mida kogusime eelmise aasta sügisel üle Eesti. Õpilaste oskusi hinnati Tallinna Ülikooli ning Haridus- ja Noorteameti koostöös läbi viidava projekti „1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid“ raames.
Hindamisvahend 1. klassi jaoks võimaldab hinnata lugemise ja matemaatika omandamiseks vajalike oskuste ning õppimise seisukohalt oluliste kognitiivsete võimete taset. Laps sooritab testi tahvelarvutis testija juuresolekul. Eesmärk on luua vahend, mis laseb saada esmase pildi lapse oskustest ning tuvastada õpilased, kelle arengutase jääb oluliselt alla eakaaslaste keskmisele tasemele. Õpilaste oskuste hindamisest võttis osa 51 kooli. Kokku osales 1198 õpilast, neist 931 õppis eesti ja 267 vene õppekeelega koolis. Matemaatika-ülesanded olid eesti- ja venekeelses testis samad. Keele- ja lugemisülesanded koostati sarnastel alustel, kuid arvestades keele iseärasusi, mistõttu ei ole nende tulemused eesti ja vene koolides üheselt võrreldavad.
Lugemise eeloskused ja lugemisoskus
Kuigi sorav lugemisoskus ning võime kirjalikke tekste mõista kujuneb mitme kooliaasta jooksul, on lugemisoskuse arengut ning lugemisraskuste riski võimalik ennustada juba koolieelses eas. Loodava testi abil hinnatakse õpilase fonoloogilisi ja keelelisi oskusi ning esmast lugemisoskust.
Üheks oluliseks lugemis- ja kirjutamisoskuse ennustajaks on fonoloogiliste oskuste tase ehk see, kuivõrd hästi eristab laps emakeele häälikuid ja oskab nendega manipuleerida – näiteks määrata sõnas nende asukohta ja häälikuid lisades või ära jättes sõnu muuta. Esimese klassi hindamisvahendis on kolm fonoloogiliste oskuste ülesannet. Esimese ülesandena tuleb lapsel üks häälik sõnast ära võtta ning moodustada ilma selleta uus sõna, teiseks tuleb lapsel märkida küsitud hääliku asukoht sõnas häälikuskeemil. Kolmas ülesanne on keelespetsiifiline: eesti lastel tuleb leida sõnas teistest pikemalt kostev häälik, vene lastel helitu või heliline häälik. Õpilaste tulemused näitasid, et kõige paremini said lapsed hakkama hääliku asukoha määramisega (keskmine lahendatus 84%), keerulisemaks osutus hääliku ärajätmine (68%). Eesti ja vene õppekeelega koolide laste tulemused on esitatud joonisel 1. Eesti lastele valmistas suuremaid raskusi pikema hääliku leidmine (lahendatus 67%), vene lapsed suutsid küllaltki hästi eristada helilisi ja helituid häälikuid (lahendatus 77%). Nende tulemuste alusel saab öelda, et 1. klassi alustavatest lastest umbes viiendikul ei ole fonoloogilised oskused veel piisaval tasemel ning nad vajavad õpetaja ja tugispetsialisti (eripedagoogi või logopeedi) täiendavat tähelepanu.
Fonoloogiliste oskuste ülesannete tulemused (%) eesti ja vene õppekeelega koolides.
Lisaks fonoloogilistele oskustele võimaldab test hinnata laste keelelisi oskusi – sõnavara ja grammatikat –, mis on samuti olulised lugemisoskuse ennustajad. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi peaks 6–7-aastane laps suutma kasutada kõnes suhtlemiseks piisavat sõnavara, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust. Hindamisvahendis on keeleliste oskuste hindamiseks kolm ülesannet: tuletusliidetega sõnade (nt aednik, pilvitu), erinevaid ruumi-, hulga- ja suurussuhteid väljendavate keelendite (nt kohal, laiem, vähem kui, rohkem kui) ja keerukate lausete (pikad lihtlaused ja põimlaused) mõistmise ülesanded. Sõnavara ja morfoloogia erinevuste tõttu oli tuletusliidetega mõistmise ülesanne eesti ja vene keeles erinev. Eesti laste hulgas oli keskmine lahendatus 65%, vene lastel mõnevõrra parem, 75% (vt joonis 2). Ruumi-, hulga- ja suurussuhteid väljendavate keelendite mõistmise keskmine lahendatus oli 75%, keerulise konstruktsiooniga lauseid mõisteti keskmiselt 67% ulatuses. Andmetest selgus, et 15–20% õpilaste testitulemused olid madalad ning nad võivad vajada täiendavat kõnearendust.
Keelelise mõistmise ülesannete tulemused (%) eesti ja vene õppekeelega koolides.
Esimese klassi hindamisvahend võimaldab hinnata ka lugemisoskust. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi peaks 6–7-aastane laps olema omandanud lugemise esmased oskused: tundma tähti ja veerima kokku 1–2-silbilisi sõnu. Lugemisoskuse hindamiseks on testis kolm ülesannet: sõnade, pseudosõnade (ilma tähenduseta sõnade) ja lausete lugemine. Lisaks 1–2-silbilistele sõnadele on ülesannetes ka pikemaid sõnu, et saada laiem ülevaade laste oskustest. Tulemused näitasid, et üldiselt on laste lugemisoskus õppekavas sätestatud tasemel: sõnade lugemise õigsus oli keskmiselt 83%, lausete lugemisel 77% (eesti- ja venekeelsete koolide õpilaste tulemusi vt joonis 3). Pseudosõnu loeti mõnevõrra kehvemini (keskmine õigsus 67%), mis on ka ootuspärane. Samas selgus, et umbes 9% lastest ei ole esmaseid lugemisoskusi veel omandanud (kolmest kahesilbilisest sõnast ei suutnud lugeda ühtegi sõna või lugesid ühe sõna) ning 25%-l on need kujunemas (lugesid kolmest sõnast kaks õigesti). Seega näitavad testi tulemused, et umbes kolmandik lastest võib kooli alguses vajada lugema õppimisel täiendavat tuge.
Lugemisülesannete tulemused (%) eesti ja vene õppekeelega koolides.
Matemaatikateadmised ja -oskused
Matemaatikateadmisi ja -oskusi hinnati kolmel kognitiivsel tasandil. Testis on ülesanded, mis hindavad õpilaste protseduurilisi teadmisi (loendamine ja arvutamine), mõistelisi teadmisi (mõistete üleval, all, keskel, paremal, vasakul ja suurem/väiksem kui rakendamine) ning probleemide lahendamise oskust (ülesandest arusaamine, olemasolevate teadmiste rakendamine).
Selgus, et 1. klassi alguses on õpilastel head nii protseduurilised kui ka mõistelised teadmised (keskmine lahendatuse protsent üle 80%). Samas olid protseduuriliste teadmiste ülesanded lahendatud siiski paremini kui mõisteliste teadmiste omad, ning mõisteliste teadmiste ülesanded omakorda paremini kui probleemülesanded (vt joonis 4). Tulemused näitasid, et 3% õpilastest ei ole lasteaias omandanud õppekavaga määratletud protseduurilisi ja mõistelisi teadmisi. Eakohaste probleemülesannete lahendamisega ei saa hakkama rohkem kui veerand õpilastest.
Matemaatikaülesannete tulemused (%) eesti ja vene õppekeelega koolides.
Protseduurilistest teadmistest on hästi omandatud esemete loendamine (keskmine lahendatus 96%). Antud tulemus on positiivne, kuna on leitud, et hea loendamisoskus ennustab aritmeetiliste oskuste head omandamist tulevikus. Samas ei lahendatud kõiki loendamisülesandeid hästi. Kui loendatav hulk oli suurem, siis oli eksimusi rohkem.
Lisaks loendamisele peaks kooliminev laps oskama liita ja lahutada viie piires. Tulemustest selgus, et üldiselt on see oskus hästi omandatud (keskmine lahendatus 89%), kuid üksikülesandeid vaadates ilmnes, et mõnevõrra kehvemini lahendavad õpilased lahutamistehteid. Kuigi koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi ei pea lapsed kooli minnes oskama kümne piires arvutada, näitas uuring, et suuremas osas nad seda oskavad. Mõnevõrra rohkem raskusi valmistas õpilastele järjekordselt lahutamine. Uurides lahenduste vastuseid, selgus, et lahutamistehte asemel sooritasid õpilased hoopis liitmistehte. Kuna igapäevategevustes puutuvad lapsed kokku rohkem liitmis- kui lahutamisülesannetega, peaksid õpetajad pöörama teadlikult suuremat tähelepanu lahutamise õpetamisele.
Eseme asukoha määramise ülesande lahendusprotsent oli 77%. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on eseme asukoha määramine oluline teema, mis peaks olema omandatud sama hästi või isegi paremini kui arvutamine, sest see on seotud töökorraldustest arusaamise ja igapäevaeluga. Kõige rohkem eksisid õpilased parema ja vasaku poole määramisega, millest võib järeldada, et need mõisted pole täielikult omandatud ja vajavad 1. klassis veel kinnistamist. Mõisteliste teadmiste teise ülesande – arvude võrdlemine (mõisted suurem kui, väiksem kui) – sooritasid õpilased hästi (keskmine lahendatus 95%).
Oluliselt kehvemini oskavad õpilased lahendada probleemülesandeid. Arvestades laste vanust, oli tulemus oodatav. Hea probleemilahendusoskus kujuneb hiljem, kuid arendama tuleb seda hakata võimalikult varakult. Antud uuringu tulemustest võib oletada, et lasteaias keskendutakse pigem arvutamisoskuse kujundamisele kui selle rakendamisele. Halvasti lahendati igapäevaeluga seotud ülesannet, kus lahendamiseks vajalikud andmed tuli pildilt ise leida (keskmine lahendatus 53%), samas selle ülesande lahendamiseks vajalike protseduuriliste teadmiste ülesanne lahendati hästi (lahendatus 82%). Sellest võime järeldada, et õpilastel on küll olemas ülesannete lahendamiseks vajalikud teadmised, aga nad ei oska neid rakendada.
Kokkuvõtteks võib väita, et suurem osa lastest on kooli alguseks omandanud piisavad lugemise eeloskused ning esmase lugemisoskuse. Ennetamaks hilisemaid lugemisraskusi, vajab osa 1. klassi alustavatest lastest täiendavat tuge: suulist kõnearendust, fonoloogiliste oskuste eesmärgipärast arendamist ja lugema õpetamist.
Matemaatikateadmised ja -oskused on üldiselt heal tasemel ja vastavad koolieelse lasteasutuse õppekava nõuetele. Kõige paremini osatakse loendada, arve võrrelda ja arvutada. Sellest võime järeldada, et lasteaiamatemaatika õpetamisel keskenduvad õpetajad enim arvumaailmale, arendades eelkõige protseduurilisi teadmisi. Vältimaks õpilaste hilisemaid õpiraskusi matemaatikas, peaks faktide ja arvutamisalgoritmide omandamise kõrval nii lasteaia kui algklasside matemaatikaõpetuses pöörama suuremat tähelepanu õppekavaga määratud mõistete kujundamisele, neist arusaamisele ja rakendamisoskuse arendamisele. Et õpe vastaks lapse vajadustele, on oluline eeloskuste ja esmaste oskuste taset võimalikult vara hinnata ning vastavalt hindamise tulemusele õpetamist planeerida. Üks võimalus õpilaste oskuste hindamiseks on loodav 1. klassi hindamisvahend, mida saab koolides kasutama hakata 2023. aasta sügisel.
Artiklis tutvustatud 1. klassi õpilaste hindamisvahendit töötatakse välja Tallinna Ülikoolis haridus- ja noorteameti toel projekti „1. ja 2. klassi pädevustestid“ raames.