Kui mõtleme lapse arengule, räägime sageli õppimisest, lugemisest, matemaatikast või emotsioonide juhtimisest. Vähem räägime sellest, et kõige selle taustal areneb pidevalt ka lapse aju. Lapse aju arengut mõjutavad lisaks geneetilistele eeldustele ka kogemused ja keskkond, milles laps kasvab. Kodu, suhted lähedastega, turvatunne ja ümbritsev sotsiaalne keskkond on osa sellest keskkonnast.
USA neuroteadlane Sofia Carozza uuris koos kolleegidega, kuidas lapsepõlve sotsiaalsed tingimused seostuvad aju valgeaine arenguga. Uuring aitab mõista, miks ei ole lapse heaolu ja õppimisvõime puhul oluline ainult see, mida talle õpetatakse, vaid ka see, millises keskkonnas ta kasvab.
Mis on aju valgeaine?
Aju võib kujutleda keeruka teedevõrgustikuna. Aju eri piirkonnad täidavad erinevaid ülesandeid, kuid peavad selleks pidevalt omavahel infot vahetama. Selles mängib olulist rolli valgeaine.
Valgeaine koosneb närvikiudude kimpudest, mis ühendavad aju eri piirkondi. Need ühendusteed võimaldavad ajul eri piirkondadest pärinevat infot omavahel siduda. See on oluline muu hulgas lugemise, arvutamise, õppimise, mälu, probleemide lahendamise ja sotsiaalsetes olukordades hakkama saamise jaoks. Lapse sündides ei ole aju ühendusteed veel lõplikult välja kujunenud. Nende areng jätkub lapsepõlves ning seetõttu on sellel perioodil olulised ka lapse kogemused ja kasvukeskkond.
Kuidas mõjutab kasvukeskkond lapse aju arengut?
Carozza uuringus analüüsiti umbes 9000 lapse aju ning vaadeldi 73 valgeaine närviteed. Neid võrreldi 18 mõõdikuga, mis kirjeldasid lapsepõlves esinevaid ebasoodsaid ja kaitsvaid tegureid. Teadlased leidsid seose erinevate kasvukeskkonna tegurite ja aju valgeaine närviteede organiseerituse vahel. Ebasoodsate tegurite hulka kuulusid näiteks: vaesus, trauma, narkootikumide või alkoholi kuritarvitamise probleemid perekonnas ja ebaturvaline elukeskkond. Uuringus seostusid sellised tingimused aju signaalteede kehvema organiseeritusega. See ei tähenda, et lapse tulevik oleks tema koduse olukorra põhjal ette määratud. Vastupidi – uuring toob esile ka kaitsvate tegurite tähtsuse.
Turvaline kasvukeskkond võib lapse arengut toetada
Uuringus osutusid olulisteks kaitsvateks teguriteks vanemate kohalolek, armastus ja toetus ning turvalised ja usalduslikud kogukonnad.
Ka siis, kui peres esines majanduslikke või sotsiaalseid raskusi, olid nende laste valgeaine närviteed paremini organiseerunud, kui nende elus oli rohkem toetavaid ja kaitsvaid tegureid.
See annab lapsevanematele ja õpetajatele olulise sõnumi: lapse arengut ei mõjuta ainult see, millistes tingimustes ta sünnib või kasvab, vaid ka see, milliseid suhteid ja turvatunnet tema ümber luuakse.
Lapse turvatunne on seotud tähelepanu ja emotsioonide juhtimisega
Üks uuringus esile tõusnud närviteedest oli cingulum, mis ühendab tunnete juhtimise ja tähelepanuga seotud ajupiirkondi.
Hoolivate vanematega ja end turvaliselt tundvatel lastel olid selles piirkonnas paremad ühendused. Uuringu põhjal oli neil lihtsam oma tundeid reguleerida ja keskenduda.
See aitab mõista, miks võib lapse turvatunne olla õppimise ja keskendumise seisukohalt väga oluline. Kui laps tunneb end turvaliselt, saab ta oma tähelepanu paremini suunata õppimisele ja ümbritseva maailma avastamisele. Turvaline keskkond ei tähenda, et lapsel ei tohiks olla raskusi, pettumusi ega väljakutseid. See tähendab, et lapsel on kogemus: ma ei pea kõigega üksi hakkama saama.
Lapse aju areng ja õppimine on omavahel seotud
Aju eri piirkondade koostöö on vajalik ka selliste oskuste puhul nagu lugemine, töömälu ja kognitiivne kontroll.
Uuringust tuleb välja, et vasaku ajupoolkera teatud piirkondade funktsioneerimine on seotud laste lugemisoskusega. Samuti on seostatud suurte närviteede -superior longitudinal fasciculus ehk ülemine pikikimp (SLF) – töömälu ja kognitiivse kontrolli funktsiooniga.
Seega ei ole lapse aju areng ja õppimine kaks täiesti eraldiseisvat teemat. Õppimise taga on keerukas ajupiirkondade ja närviteede koostöö ning selle kujunemist mõjutab lapse arengukeskkond.
Mida saab lapsevanem teha?
Hea uudis on see, et lapse toetamiseks ei pea olema ideaalne lapsevanem.
Sofia Carozza materjalis välja toodud soovitused on lihtsad ja igapäevased:
1. Ole lapse jaoks kohal
Kõige olulisem ei ole täiuslikkus, vaid kohalolu.
Laps vajab kogemust, et teda armastatakse, märgatakse ja kuulatakse. Tähelepanelik ja hooliv suhe aitab luua lapsele turvatunnet.
2. Lase ka teistel täiskasvanutel lapse arengusse panustada
Lapse kasvukeskkond ei piirdu ainult koduga. Tema arengus võivad olulist rolli mängida ka teised pereliikmed, õpetajad ja kogukond. Lapsevanem ei pea kõike üksi tegema. Turvaline võrgustik, kus lapse ümber on mitu hoolivat ja usaldusväärset täiskasvanut, võib olla oluline toetav tegur.
3. Usu lapse arenguvõimesse
Kui lapse arenguteel tekivad raskused, ei tähenda see, et tema tulevik on ette määratud. Uuringus rõhutatakse usku sellesse, et aju suudab muutuda ja areneda ka siis, kui lapse arenguteel tekib takistusi.
Mida saavad õpetajad teha?
Lapse kasvukeskkond ei lõpe koduukse juures. Lasteaed ja kool on samuti keskkonnad, kus laps veedab suure osa oma päevast.
Õpetaja saab toetada lapse arengut, luues turvalise, usaldusliku ja innustava õhkkonna.
See võib tähendada väga lihtsaid asju:
- lapse ärakuulamist;
- rahulikku ja lugupidavat suhtlemist;
- selgeid ja järjepidevaid kokkuleppeid;
- lapse märkamist;
- võimalust eksida ja uuesti proovida;
- tunnet, et laps on väärtuslik ka siis, kui tal parasjagu hästi ei lähe.
Need tegevused ei asenda kodust keskkonda, kuid võivad olla lapse jaoks olulised kaitsvad kogemused.
Uuring ei anna põhjust panna lapse arengule silti tema koduse olukorra põhjal. Vastupidi – tulemused juhivad tähelepanu sellele, kui oluline on pakkuda lapsele toetavaid suhteid ja turvalist keskkonda ka siis, kui tema kodune olukord ei ole ideaalne.
Raske lapsepõlv ei tähenda ette määratud tulevikku
Üks olulisemaid mõtteid uuringu juures on, et ebasoodsate tingimuste kõrval tuleb vaadata ka kaitsvate tegurite olemasolu.
Laps võib kasvada keerulistes oludes, kuid tema kõrval võib olla inimene, kes pakub armastust, turvatunnet ja tuge. Carozza sõnul muudab lähedase ja armastatud inimese olemasolu seda, kuidas raske kogemus last mõjutab. Seetõttu on oluline mitte vaadata lapse arengut ainult probleemide kaudu. Küsimus ei ole üksnes selles, mis on lapse elus halvasti, vaid ka selles, mis aitab tal raskustega toime tulla ja areneda.
Meie kujundame laste kasvukeskkonda iga päev
Lapse aju arengut võib kujutleda teedevõrgustikuna. Mõned kogemused muudavad need teed sujuvamaks, teised võivad muuta need ebatasasemaks. Turvalised suhted, hoolivus ja stabiilsus on osa keskkonnast, mis annab lapsele paremad eeldused õppimiseks ja heaoluks.
Kõige tähtsam sõnum lapsevanemale ja õpetajale ei ole seega „ole täiuslik“, vaid ole kohal, loo turvatunnet, märka last ja ära alahinda hooliva suhte mõju. Lapse aju areng ei ole ainult bioloogiline protsess. See on seotud ka nende inimestega ja kogemustega, mis last tema kasvamise ajal ümbritsevad.
Ja selles on meil kõigil võimalus midagi paremaks teha.