Kas lihtsamalt kirjutatud tekst tähendab, et lugejalt oodatakse vähem? Või võib selge ja jõukohane keel hoopis aidata rohkematel lastel ja noortel lugemise juurde jõuda?
Hiljuti ilmus Sirbis Peep Ehasalu artikkel „Lihtsast keelest rikka kirjanduseni“, mis tõstatab olulise küsimuse: kuidas leida tasakaal rikka eesti keele ja sellise teksti vahel, millest võimalikult paljud lugejad aru saavad?
Kõik ei loe ühtemoodi
Meie lapsed ja noored on erinevad. Erinevad on nende lugemiskogemus, sõnavara, keskendumisvõime, keeleoskus ja varasemad õppimiskogemused.
Mõnele lapsele pakub pikk ja kujundlik tekst naudingut. Teise jaoks võib seesama tekst olla nii keeruline, et lugemise asemel tekib tunne: „Ma ei saa hakkama.“
Just siin muutub oluliseks lihtne ja selge keel.
Lihtne keel ei tähenda lapse alahindamist ega mõtete lihtsustamist. Vastupidi – selge tekst võib anda lugejale võimaluse keskenduda sellele, mida tekst räägib, mitte kulutada kogu jõudu teksti lahtimõtestamisele.
Sirbi artiklis tuuakse näiteks arekeelne kirjandus, mille eesmärk on pakkuda lugejale jõukohast, kuid sisuliselt rikast lugemisvara. Arekeelne kirjandus ei pea tähendama keerulise raamatu lihtsustatud ümberjutustust. Seda saab kirjutada algusest peale nii, et tekst oleks kergesti loetav, kuid säilitaks loo, emotsioonid ja olulised teemad.
Jõukohane tekst võib avada ukse lugemise juurde
Lugemisel on oluline kogeda eduelamust.
Kui laps saab aru, mida ta loeb, suudab loos kaasa mõelda ja tunneb huvi selle vastu, mis järgmisena juhtub, võib tekkida soov veel lugeda. Üks õnnestunud lugemiskogemus võib olla järgmise lugemiskogemuse algus.
Seetõttu ei peaks küsimus olema ainult selles, kui keerulist teksti laps suudab lugeda, vaid ka selles, milline tekst aitab tal lugemisega edasi liikuda.
See on eriti oluline olukorras, kus klassiruumis õpivad koos väga erineva keele- ja lugemisoskusega lapsed. Sirbi loos tuuakse välja ka vajadus õppematerjalide järele, mis arvestaksid erineva keeletaseme ja lugemisoskusega õpilastega.
Lihtne keel ei tähenda madalamaid ootusi
Siin on oluline vahe.
Lapse jaoks jõukohase teksti pakkumine ei tähenda, et peaksime tema arengule seatud ootusi vähendama. Pigem saame pakkuda erinevaid teid sama eesmärgini.
Üks laps vajab õppimiseks rohkem visuaalset tuge. Teine vajab lühemaid ja selgemaid juhiseid. Kolmandale on vaja anda võimalus lugeda teksti väiksemate osade kaupa. Mõni vajab rohkem aega, mõni aga teksti, mille sõnavara ja lauseehitus on talle jõukohasemad.
Kaasav haridus ei tähenda, et kõik peavad õppima täpselt ühtemoodi. See tähendab, et võimalikult paljudel peab olema võimalus õppida ja kogeda eduelamust.
Rikas keel ja selge keel saavad koos eksisteerida
Me ei pea valima kahe äärmuse vahel: kas väga lihtne tekst või väga keeruline ja kujundlik tekst.
Ka selges keeles võib rääkida keerulistest teemadest. Armastusest, kaotusest, vihast, suhetest, hirmudest, muutustest ja sellest, kuidas maailmas oma kohta leida.
Sirbi artiklis rõhutataksegi, et lihtsustatud või arekeelne tekst ei tähenda, et lugeja mõtted või tema loodud maailm oleksid lihtsad.
Võib-olla tasubki küsida hoopis teisiti:
Kuidas jõuaks iga laps sellise lugemiseni, mis talle päriselt midagi annab?
Mõne jaoks algab see keerukast klassikast. Teise jaoks põnevast noorteromaanist. Kolmanda jaoks raamatust, mille tekst on lihtsam, kuid lugu ja teemad sama olulised.
Kõige tähtsam on, et esimene samm oleks võimalik teha.
Mõttekoht õpetajale, lapsevanemale ja tugispetsialistile
Kui laps ütleb „Ma ei taha lugeda“, tasub vahel küsida ka:
Kas tekst on talle jõukohane?
Kas ta saab aru, mida ta loeb?
Kas tal on olnud võimalus kogeda lugemisega eduelamust?
Kas tema jaoks on olemas sobiva raskusastmega lugemisvara?
Kas me eeldame kõigilt lastelt sama teed eesmärgini?
Hariduse Tugiteenustes usume, et toetamine algab lapse vajaduste märkamisest.
Mõnikord ei vaja laps rohkem pingutamist. Ta vajab teistsugust tuge, teistsugust teksti või teistsugust viisi õppimiseni jõudmiseks.
Ja võib-olla algabki tee rikka kirjanduseni mõnikord lihtsalt ühest raamatust, mida laps suudab lugeda, mõista ja nautida.
Soovitame lugeda ka Peep Ehasalu artiklit Sirbis „Lihtsast keelest rikka kirjanduseni“. Loe Sirbi artiklit „Lihtsast keelest rikka kirjanduseni“