Üldhariduses õppivate laste osakaal on võrreldes 2018.aastaga suurenenud ligi 10%, samal ajal on tuntavalt kasvanud hariduslike erivajadustega ehk koolis teatud tuge vajavate laste arv.
EV õpilased moodustasid möödunud õppeaastal ligi veerandi kõikidest õpilastest. Viis aastat tagasi oli vastav näitaja 20,1%. 2018.a võrreldes on muutumatuna püsinud nende õpilaste arv, kes hariduslike erivajaduste tõttu vajavad kõige suuremat tuge. Seesugused lapsed moodustavad läbi aastate kogu õpilaste hulgast kuni 2,5%. „Suurim on aga aastate jooksul olnud kasv kergeimas ehk nn üldist tuge vajavate õpilaste rühmas“, ütleb Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg: „Siin on tõesti mitu protsendipulka see ülespoole läinud. Üldine tugi tähendab siis seda, et kohandused ja muudatused, mida on vaja õpilase õppetöös ja – keskkonnas teha, ei ole väga suured.“ Statistika järgi on küll spetsiifilisemate psüühikahäirete esinemissagedus poistel kõrgem, aga samas ei saa öelda, et hariduslike erivajadustega õpilastest suurema osa just poisid moodustaksid. Lisab Rakaselg: „Tähelepanu hüperaktiivsuse korral võib olla poiste osakaal 4 korda kõrgem, kui tüdrukute oma. Üldjuhul, kui vaadata toevajadusega õpilasi, siis nii selgelt ei eristu, et oleks mäekõrguselt rohkem poisse, seda kindlalt öelda ei saa.“ Seda, kas ja missugust tuge õpilane õppetöö paremaks sujumiseks vajab otsustatakse laias laastus kahte moodi. Kui õpetajal on mure mõne õpilasega, võiks esimene pöördumine olla koolides asuvate tugispetsialistide poole. Kui mured on suuremad või esimene samm lahendust ei anna ulatab abikäe üle Eesti paiknev Rajaleidja võrgustik. „Seal on ootamas täiesti vanema ja kooli jaoks tasuta teenus, kus saab arutada ja hinnata olukorra tõsidust ja vajadusel teha meeskond otsuse milline võiks edasine õppekorraldus olla. Kas oleks vajadus õppevormi muuta või õppesisu mingil viisil kohandada, mõnes õppeaines tulemusi vähendada. Kui need kohandused on väga suured, siis vanema soovil ja nõusolekul peab kool neid ka rakendama hakkama.“ Kui Rajaleidja teeb otsuse tõhustatud või eritoe vajalikkuse kohta, siis selle konkreetse lapse eest hakkab riik ka koolipidajale täiendavat toetust maksma.
Allikas: https://www.err.ee/1609067876/koolis-kerget-tuge-vajavate-laste-arv-kasvab