Verbaalne areng

Verbaalse arengu eakohasest tasemest mahajäämuse korral vajavad õppematerjalid
individuaalset jõukohastamist kõikides õppeainetes.
Eriline tähelepanu on vaja pöörata järgmistele valdkondadele:
 tööjuhenditest arusaamine;
 õppematerjalid, mis vajavad iseseisvat lugemist ja kirjutamist;
 olulise teabe eraldamine vähemolulisest, märkmete tegemine, konspekteerimine;
 teksti sisu taastamine, jutustamine, kirjeldamine;
 võõrkeelte omandamine;
 tekstülesannete, probleemsituatsioonide mõistmine ja lahendamine.
Arendatavad oskused, mis läbivad kõiki õppeaineid.
 Orienteerumine ruumis ja ajas, tegevuse koha ning aja määratlemine (kus ja millal
tegevus toimus); sõnastuse mõistmine; koha- ning ajasuhete sõnastamine.
 Verbaalse töömälu mahu arendamine (järjest pikemate sõnaridade järelkordamine).
 Rühmitamine: objektid, nähtused, eri üldistusastmega sõnad ja sõnaühendid.
 Suuliste ja kirjalike instruktsioonide täitmine; mitmeosaliste instruktsioonide osadeks
jaotamine, etapiviisiline täitmine.
 Sõnade liitmine ja tuletamine, liitsõnade sisuline mõistmine ja kasutamine.
 Lausete tähenduse mõistmine ja lausete moodustamine, sh ainespetsiifikast
tulenevate lausekonstruktsioonide kasutamine.
 Tekstide sisu mõistmine, kokkuvõtete sõnastamine (sh alltekst) ja olulise teabe
eristamine vähemolulisest.
 Tekstiloome: teabe valik ja järjestamine, lausete seostamine sidusaks kontekstiks,
loodava teksti terviklikkus, sh alustamine ja lõpetamine.
 Lugemis- ja kirjutamisraskuse korrigeerimine lugemisoskuse eelisarendamisega:
    lugemistehnika, lugemise õigsuse ja ladususe arendamine arvestades lapsele individuaalselt           sobivat lugemistempot;
    teadliku lugemisoskuse arendamine, sh valiklugemine, temaatiline lugemine; teksti sisu                mõistmise arendamine (sh aja-, põhjus- ja eesmärgisuhted);
    mõttelünkade tuletamis- ja sõnastusoskuse kujundamine oma kogemusele või eelnevalt õpitule     toetudes;
    õpetaja seletuse ja teksti seostamine, uue teabe otsimine tekstist;
    järeldamisoskuse arendamine, sh õpikus väljendatu oma sõnadega põhjendamine;
    peamõtte mõistmine ja sõnastamine, sh õpikus väljendatu
   ümbersõnastamine; tekstide (sh kirjelduste) taastamine etteantud tugilausete, sõnaühendite ja –       sõnade alusel;
    õigekirjaoskuse etapiviisiline arendamine.
    Käitumisaktide analüüsioskuse arendamine, sh alternatiivsete lahendusvariantide esitamine.
Soovitatavaid võtteid individuaalseks arendustööks.
 Peenmotoorika arendamine, mis on lugemis- ja kirjutamisoskuse baasiks.
 Teksti mõistmise arendamine. Lugemiskiiruse kasvades on oluline veenduda, et laps loetavat teksti mõistaks. Oluline on õpetada lugedes kirjavahemärke märkama ja häält intoneerima.
 Lugemisraskuse korral õppematerjalis suurema šrifti ja suurema reavahe (ka II ja III kooliastmes) kasutamine. Vastavalt lugemisoskuse tasemele kohandada loetavat teksti kasutatavate sõnade ja lausete pikkuse osas. Tekstide kohandamisel kasutada lihtsa keele põhimõtteid. Vältida õppematerjali esitamist kirjul taustal.
 Õppeteksti valjuhääleline lugemine.
 Veerimise ja sõnahaaval lugemise korral loetu mõistmiseks lause või lauseosade kordamine.
 Õpilase sõnavara rikastamine, luues seoseid esemete/olendite, nende piltide ja
vastavate sõnade vahel. Abstraktsete või ülekantud tähendusega sõnade ja väljendite seletamine. Ainespetsiifiliste sõnade mõistmise toetamine sünonüümide ja antonüümide kasutamise ning sõnastuse varieerimisega.
 Loetud teksti kohta esitatud küsimustele vastamine ja lapse ärgitamine küsimuste esitamisele (vajadusel etteantud küsisõnu kasutades). Esitada küsimusi põhiidee ja põhjus-tagajärgsuhete mõistmiseks, järelduste sõnastamiseks, iseloomustamiseks, kirjeldamiseks.
 Küsimustele vastamine teksti lausega või mitme lausega.
 Tegevusjuhiste suuline läbiarutamine, tegevusplaani koostamine, st ülesannete täitmise eelselt on lapsel vaja mõista kirjalikke tööjuhendeid lähtudes ülesande lõppeesmärgist.
 Enesekontrolli arendamine. Selleks: järjestada osaoskusi ja kontrollida sooritustulemuste õigsust tööjuhendi meenutamise (mida ja kuidas oli vaja teha) ja individuaalsete abivahendite kasutamise kaudu.
 Ainealaste lausete, juttude ja tekstide koostamine juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest, lausetest, lõikudest.
 Õigekirjaoskuse arendamine võrdlevale hääldusele ja tähekasutusreeglitele toetudes.
 Reeglite rakendamiseks nn tarkvara (raudvara) kogumiku koostamine koos näidetega. Kõikides õppeainetes suunata selle kasutamist.
 Õpitu harjutamine või kinnistamine arvuti abil. Automaatset tagasisidet andvate
mängulist ning interaktiivsust sisaldavate treeningprogrammide kasutamine.

(“Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid individuaalseks arendustööks.” 2013, Erg, L., Kontor, A.)